aga ma ikkagi armastan teda, nii imelik kui see ka ei oleks.
rääkisin kursaõdedega ja nad olid ka meie kooselu poolt. musi, ma armastan sind, ükskõik kui raske mul ka ei oleks ja kui ma pean sind natuken kõrvale tõrjuma sellepärast, et ma õppida soovin või kui ma ei suuda sulle seletada, miks ma vajan väikest puhkust. egas ma loodangi, et sa mind mõistad, ma luban, et ma kunagi hakkan tubliks ja teen kõik oma kodutööd järele a armastan sind rohkem ja mõtlem meile ka tegevusi juurde.
aga inka oli raske ja veel raskemaid on tulemas, vähemalt ma tean, mida oodata. koolis ongi raske, kes ütles, et lihtne saab olema.
armastan pisikesi asju, armastan olla ja naera falseerides, armastan elu, armastan rahulolu leidmist keerulistes olukordedes või siis nende järel. ärmastan kiiresti kirjutada, armastan õppimise head tunnet, kuid seda saavutada on päris keeruline, igatahes ma armastan pisikesi asju, isegi siis, kui need on väljaspool sinu pakutavat, kuid koos sinuga on ikkagi kõige parem.
musitan lõpuni.
8 Apr 2010
Subscribe to:
Comments (Atom)