meenub, mälestus, kus ammu, näinud old ilm. kuis kunagi vanasti me küüekesi käisime ringi. vahel. seltskond oli siis nii tuttav, oma, kuid aja hämaruses siiski kauaks eemale jäid siiski.
armastan elu keerdkäike. oma elu miinuseid, oma mälestusi. kõik mis oli on jäänud, kõik mis on, on tulemas.
aga mina vaatan ühe silmaga, sest kahega on imimesi topelt.
tihi ma kahetsen sda, mis ma teinud olen. kes ei kahetseks. kui inimesed kahetsevad rohkem seda, mida nad teinud ei ole.
oh jah.
No comments:
Post a Comment