üksi kodus

kes mul käskis, kes mul palus magada kõik maha... jalutades neljal noodil.

ma igaksjuhuks mainin, et eelmine postitus tuli sellepärast, et ma proovisin õppida programmeerimist. see ei olegi nii keeruline, kui mõelda algastme ülesandeid ja lahendusi thes. aga ikkagi, arvuti on väga rumal masin, ta ei jaga pooltest asjadest ööd ega mütsigi ja kui jagab, siis keegi on selle kohta kirjutanud programmi, mis on kirjutatud programmi abil, mis on samuti loodud selleks et arvuti paremini aru saaks, sest arvuti teab ainult kahte asja: 1 ja 0.

ma sain üleeile teada, et mind on oodatud Folgi vabatahtlike meeskonda. lahe. väikene samm jälle edasi.

aga ma proovin natukene tagasi jõuda sellise kirjutamisstiili juurde, mis mul oli mõni aasta tagasi, ehk kui nüüd aus olla, siis umbes neli aastat tagasi. plussiks on muidugi see, et ma suudan arvutit kasutades palju kiiremini kirjutada.


ma vahel tunnen, et ma näen liiga palju ja tunnen liiga palju emotsioone ja mõtteid, mida ei peaks tundma (ma kaeban naiste peale nüüd - klaveri saatel on mõned lood päris ilusad). eile nägin isa silmist seda, et ta on vanaks jäämas. ta ei oska enam asju põhjendada ja seletada ning tihti ärritub, kui ta seda teha ei oska. tal ei ole nagu seda loogilist mõtlemist ja seda, omadust, mis võimaldab väikeste laste igale küsimusele kuidagigi vastata. kurb on. samuti on kurb vaadata, kuidas ta teeb tööd ja ta ei saa sellest piisavalt palju palka ja ta on nukker, et nt tal ei ole raha, et uut aeda ehitada ja ka seda, et tal on vaja ortopeedilisi jalatugesid, kuid tal ei ole selleks raha ja siis ta isutb nukralt kuuris ja proovib magamismatist midagi kasulikku jalgade jaoks välja lõigata ja siis kui ma lähen ta juurde küsima, et mis teed ja ta loobub, siis on selge, et ei ole enam seda jõudu ja jaksu maailma muredest üle olla ja peab alla andma. tõsiselt kurb on. ma ei mäleta enam, kes seda ütles, aga inimene vist on suureks kasvanud siis, kui ta sarnastrub tegevustes oma vanematega, ma ei tea, kuidas määrata seda, et vanemate vanus on ületatud, ehk selle järgi, et laps teeb neid asju, mida sai lapsele kunagi õpetatud ja mis laps ise on sinu pealt endale kopeerinud ja selgeks saanud. ma tean ka seda, et mul on väga halb mälu, kuid ma mäletan kõike, mis mu isa on mulle rääkinud, eriti nukker on seda märgata siis, kui saad aru, et isal ei ole midagi muud rääkida ja ta räägib neid samu jutte, mida sa juba tead. oeh. egas siin saagi midagi teha.

Laura on suureks kasvanud. tegeleb igasuguste spordialadega ja emme-issi ei jõua kõiki kinni maksta. triatloni sõidab ja jookseb tõkkeid ja kõiki muid pikkusi. eile ei läinud tal eriti hästi, sest tal ei sujunud ujumine kõige parremini, ta olevat ujunud vales suunas ja ujumine olevat tal võtnud plaanitust tunduvalt rohkem aega. samas on tal selline üleminekuiga veel ka natukene aega. ma võiks oma ratta ka müüki panna, sest ega ma sellega lähiajal ei sõida. ehk saab laura siis rohkem trenni teha ja muudeks asjadeks jätkub rohkem raha ja muidugi kaa ruumi.

Teeks aga ühe lubaduse:
Mina, Virgo, ei mängi selle aasta lõpuni ühtegi arvutimängu. Kui ma aga mängin, siis järgneval kuul ei ole mul lubatud alkoholi tarbida (arvutimängude mängimine on rohkem sõltuvust tekitav võrreldes alkoholi tarbimisega). Lubadus kestab 20.06.2011-31.12.2011, kui 01.09.2011 pole keegi mulle vastuseks kirjutanud, et ta mu lubaduse tunnistajaks on, siis 01.09.2011 alates lubadust võib murda.

Teeks aga teise lubaduse:
Mina, Virgo, ei tarbi septembri kuus alkoholi.

On plaanis veel suve jooksul mõni raamat lugeda, vaatab, mis juhtub. kas saan hakkama, ei tea, loodan parimat. samuti on vaja mõelda koolitööde peale, tundub, et võib koolitee liiga pikaks venida.

Päikest!

Virgo